Heiki Leis. Kronovoorid. Foto. 2016

Kevadnäitus. Tavalise eksootika

Kevadnäitus. Eesti Kunstnike Liidu XVI aastanäitus

Tavalise eksootika“ on viie kunstniku näitus Linnagaleriis, mis keskendub igapäevasele, harjumuslikule ja tavalisele. Majapidamistööd, paneelelamud, aeg ja külaelu saavad aga kunstnike piisavas keskendumises ja väljapuhastamises erilise tähenduse. Mängu tuleb ka nostalgia kadunud aegade ja lihtsate asjade järele, mis tunduvad nutiühiskonnas lausa eksootikana.

 

Ulvi Haagenseni installatsioonidele on omane argiste motiivide ja koduste tegevuste kujutamine ning mõtestamine. „Ad infinitum“ keskendub rutiinile ja „vähemtähtsatele“ töödele. Haagenseni huvitab, milline mõju on igapäevaste tegevuste kordamisel, ja kas igapäevases koristustöös on ka võimalusi vaimseks ülendumiseks ja kasvamiseks, milliseid tajunihkeid tekitavad korduvad liigutused ja olukorrad.

 

Elis Saarevälja „triikrauamaalid“ on kui vastus Haagenseni küsimusele. Põletusjälgedega ja rebenditega lõuendid on selgelt metafoorilised, mis räägivad ka kannatuse piirist ja vaimsest pingest, mis tuleneb omakorda keskkonnaga hakkama saamise püüdest, elamisest üleüldse. Nii ongi Saareväli toonud kõigile tuttava seisundi esteetilisele tasandile.

 

Aleksandr Tishkovi installatsioonid on austusavaldus tema lapsepõlvele Lasnamäel. Liivakast, onn, pesa, rõdu on ruumid, mida vaid lapsed suudavad lõputute potentsiaalidega kasutada. Tishkovi tööd räägivad erinevatelt positsioonidelt ja ajahetkedest heidetud pilkudest Lasnamäele.

 

Heikki Leisi seeriat „Kronovoorid“ seob lihtne punaste numbritega kell, mis kordub pildist pilti. Fotod on tehtud kõige erinevamates maailma paikades: operatsioonisaalist Tartus kuni Uganda ja Kambodža igapäevaste eluruumideni, nii et tuleb esile aja vajalikkuse ja aja mõju suhtelisus. „Aeg on inimeste leiutis, mis on oma looja vastu pöördunud. Korrastajast on saanud orjastaja, me oleme iseenda loodud süsteemi vangid. Aeg ilmub sinna, kuhu jõuab inimene. Kas ta eksisteerib ka seal, kus meid ei ole?“ küsib Leis.

 

Toomas Kuusingu „Harilike inimeste“ sarjas juhtub pidevalt eriskummalisi asju. Ta vahendab oma 10 aastat töös olnud maalides suisa hieronymosboschilikke ja piibellikke nägemusi hämmelduse ja imestuseta kui maailma tavalisimaid, kuid siinses Seto seerias on asjad teisiti. Kuusing toob oma ümbritsevast välja tavalise, mis maalides muutub eriliseks. Koloriidis ja kraklee-viimistluses on Kuusingule ilmselgelt eeskujuks olnud 17. sajandi Madalmaade maalikunst, millega ta viitab Seto pärimuskultuurile kui millelegi väljaspool meie aega.

 

Kuraator: Anneli Porri

 

Täname: Uus Monumentaal OÜ

 

Ulvi Haagensen (snd 1964 Sidneys, Austraalias) on õppinud Sydeys nii kujutavat kui ehtekunsti, alates 2015 Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Näitustel esinenud alates 1991. aastast.

Heikki Leis (snd 1973) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis skulptuuri, kuid eelkõige tuntud oma hüperrealistlike pliiatsijoonistuste järgi. Alates 2004. aastast ka kirglik fotograaf.

Toomas Kuusing (snd 1976) on õppinud Academia Gratas ja Eesti Kunstiakadeemias maali (BA 2005).

Elis Saareväli (snd 1980) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias maali (BA 2005) ja Tallinna Ülikoolis kunstiõpetust.

Aleksandr Tishkov (snd 1989) on õppinud maali Läti Kunstiakadeemias ja skulptuuri Tartu Kõrgemas Kunstikoolis.