PROGRAMM ON LÕPPENUD, LOODAME JÄTKATA JÄRGMISEL AASTAL

Kunstihoone ootab seminaridele, loengutele ja töötubadesse eelkõige töö kaotanud  inimesi ja pensionäre ning kõiki teisi huvilisi, kes soovivad kaasa aidata iseenda elu ja ühiskonna paremaks muutmisele. Meie soov on suurendada  sotsiaalset sallivust, jagada teadmisi kodanikuühiskonnast ning pakkuda eakatele ja töötutele alternatiivset tugiteenust.

UUS Reedel, 21. mail III seminar Inimene õpib kogu elu...

Näitus: Kaljo Põllu Abstraktsuse mõtestamine 15.05–13.06.2010
Koht: Tallinna Kunstihoone
Aeg: reede, 21. mai kell 12.00–17.30
Sissepääs näitusepiletiga, töö kaotanud inimestele ja pensionäridele priipääse.

Kaljo Põllu on 2004. aastal antud intervjuus öelnud:

“Kui 1968. aastal olid Tšehhi sündmused, nn inimnäolise sotsialismi loomise katse relvadega maha suruti ja lääneriigid vastu ei tegutsenud, siis tekkis arusaamine, et mitte keegi ei tule ka meile appi ning edasikestmiseks peame lootma vaid iseendale. Minul kujunes 1970. aasta alguseks välja uus tegutsemissuund, mille kandvaks ideeks oli soov leida üles Eesti vaevalt saja-aastase lääneliku ilmega professionaalse omakultuuri alt sellele eelnenud palju vanem ja vastupidavam aluspind.

”Viimaste aastate majanduskriis on toonud pinnale ühiskondlikud vastuolud, mida võib võrrelda olukorraga 1968. aasta Euroopas ning muutnud küsitavaks ületarbimisele ja individualismile rajaneva õnnemudeli. Konsumeerimisele panustava arutu mõtteviisi pidurdamiseks on vaja rohkem just neid kodanikke, kelle üheks sotsiaalseks rolliks on olla teiste vaimne innustaja, teenäitaja ja parimas mõttes õpetaja. Kas Eesti ühiskond ja meie ise panustame haridusse ja mittemateriaalsetesse väärtustesse piisavalt? Vaba algatus, hoolivus, terve mõistus, traditsioonid ja järjepidevus ning valmisolek alati midagi uut juurde õppida võiksid olla need väärtused, millele toetuda. Kui räige poliitdemagoogia käigus proovitakse mainitud väärtusmõistete sisu kaaperdada, siis konkreetsed inimesed oma tõekspidamistest lähtuvate tegudega on suutnud ometigi näidata, et hoolivus, terve mõistus ja järjepidevus ei ole poliitilised sõnakõlksud.

KAVA
12.00 Seminari algus ja tervitussõnad Sigrid Saarep, programmi kuraator
12.05 Loone Ots, PhD, eesti keele kultuurimisjonär „Mentor ja inspiratsioon – põhjavaimu haare Kaljo Põllu, Alo Hoidre ja Rein Sepa näitel“.
12.50 Leo Lapin, kunstnik ja EKA professor „Õppejõud meedia ajastul“.
13.20 Lagle Parek, ühiskonnategelane
13.50 Lõunapaus
14.30 Tiiu Männiste, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Täienduskoolitustalituse juhataja, „Täiskasvanukoolituse kontseptsioonid ja praktika aastatel 1995-2010“.
14.50 Valdek Mikkal ,TTU emeriitprofessor, „Tallinna kolmanda nooruse ülikooli tööst eakate koolitusel“.
15.10 Heiki Kiidli, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor
15.30 Arvo Valton, kirjanik „Õpetaja roll koloniaaltingimustes“.
16.30 Näituse kuraatori Reet Varblase juhitud miniekskursioon.
17.00 Lõpetuseks osalejate ühine performance Vabaduse väljakul., etenduse viivad läbi kunstnikud Silja Saarepuu ja Villu Plink. Performance
17.30 Seminari lõpp.

---------------------------------------------------------------------------------------------

25. märtsil, kell 16.00-18.00 Tallinna Linnagaleriis avalik loeng „Ruumilise planeerimise põhimõtted ja sellega seonduvad kodanike õigused“. Lektor Jüri Lass.   Loeng

 
Teemad:
1. Ruumilise planeerimise põhimõtted.
2. Kuidas kohalik omavalitsus peab planeeringu koostamise algatamisest, avalikustamistest ja kehtestamisest teada andma, kellele tuleb isiklikult teatada.
3. Kuidas kodanik saab üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamises kõige tulemuslikumalt osaleda.
4. Kuidas saab kehtestatud planeeringut vaidlustada.
5. Kuidas toimida, kui on soov enda kinnistul midagi ehitada.
Palume võimalikud küsimused esitada enne loengut.

26. märtsil, kell 13.00  Kohtumine Enn Kunilaga. Vestluse teema: kunsti toetamine ja metseenlus. Harry Liivrand tutvustab näitust Kölerist Subbini. 150 aastat eesti klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust

26. märtsil, kell 18.00 seminar "Elu võimalikkusest vikerkaarel" Tallinna Kunstihoone Galeriis Anna-Stina Treumundi näitusel "Sina, mina ja kõik, keda me ei tea". Teema: seksuaalvähemused ja sellega seotud eelarvamused. 

Esinejad: Lilian Kotter: Kuldsed 90ndad; Helen Talalaev (EGN): Kelle jaoks on Eesti Gei Noored?;  Marge Monko: Identiteeti otsides ja lavastades - Hanna Cullwicki, Claude Cahuni ja Anna-Stina Treumundi autoportreed; Christian Veske: LGBT kogukond Eestis ja selle võimalused; Reet Varblane „Garçonlikud naised meie kunstis”.

12. aprillil, kell 11.00-17.00 II seminar
Ühepäevase seminari teema: “Avaliku võimu ja kodanikuühenduste vahelised suhted.”
Näitus: Kristina Norman Me ei ole universumis üksi Koht: Tallinna Kunstihoone
Aeg: esmaspäev, 12. aprill kell 11.00-17.30
 
11.00-11.45 Avaettekanne Mart Kivimäe, ajaloolane, "Kunst ja ajalookultuuri demokratiseerimine".
 Teema puudutab riigivõimu (ka valitsevate parteide) problemaatilisi suhteid ühiskonna ajalookultuuriga: teadlik ja ebateadlik võimurakendus ajalookujutuses, mäletamise ja unustamise poliitika ning selle institutsionaalne juhtimine, raskused sallivusega - sallivus kui idee, voorus ja printsiip.

Teema I Rahvuskogukonnad, rahvusühendused ja avalik võim
Probleem: Meist erineva poliitilise, kultuurilise või etnilise identiteediga inimrühmadesse suhtumisel on Eesti ühiskonnas kasutusel mitmeid võimalikke hoiakuid. Neid rühmi püütakse kas ignoreerida, neutraliseerida või hakatakse teistsuguse enesetajuga inimeste eestkõnelejaks. Esimese variandi korral poleks teistsuguseid nagu olemas, teisena pakutud võimalusel tajutakse erisusi ohuallikana, kolmandal juhul  nähakse meie jaoks võõra identiteedi kandjaid eestkostet vajava ohvri rollis.
Kes ja kuidas moodustab kodanikuühiskonnas “meie” tunde ? Kas kogukond kujuneb keele, rahvuse või erakonna pinnalt? Kas väljaspool poliitilisi erakondi formeerunud kogukonna/ühenduse häält võetakse kuulda? Kas avalik võim kaasab integratsiooni protsessi piisavalt inimesi rahvuskogukondadest või räägib taas kellegi eest.

11.45-12.15 Kristina Norman (kunstnik) ja Anders Härm (kuraator) tutvustavad näitust.
12.15-12.30 kohvipaus
12.30-13.15 Juhan Kivirähk, Sihtasutus Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
13.15-13. 35 Mart Nutt, riigikogu liige, integratsiooni ja kodanikuühiskonna teemaliste komisjonide liige
13.35-13.55 Andrei Titov, ajakirjanik, MK-Estonia, peatoimetaja asetäitja
13.55-14.15 Tanel Mätlik Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) juhataja  Loeng
Kohvipaus kuni 15.00

Teema II: Kodanikuühenduste ja avaliku võimu vahelised suhted.
Probleem: Avaliku sektori tasandil räägitakse palju kodanikuühiskonnast, sotsiaalsest sidususest ja kaasamisest. Näited: Riigivõimu esindavatel institutsioonidel on kodulehel eraldi rubriik kodanikuühiskonnale/ kodanikeühendustele (http://www.siseministeerium.ee/25325/), kodanikke kutsutakse ülesse osalema riigi paremaks muutmisel (https://www.osale.ee/). Riigikogu annab välja ajakirja „Riigikogu Toimetised“, kus alateemaks ka kodanikuühiskonna küsimused ja mille levi piiratuse kohta on Jüri Adams öelnud, et “Vähestegi riigielu ja poliitikat käsitlevate trükiste mõju saab võrrelda kotti kisamisega”.
 Avalikul võimul on kohustus kuulata kodanikke ja teha koostööd võimalikult paljudega neist ning otsuseid langetades peab avalik võim kuulama, austama ja juhinduma kodanike enamuse arvamusest ja tahtest. Vaatamata kodanikuühiskonda reguleerivate seaduste ja kavade rohkusele puuduvad üldtoimivad mehhanismid nii riigi kuid eriti omavalitsuste tasandil selleks, kuidas peaksid võim ja ühendused omavahel suhtlema. Ühiskondlikult oluliste protsesside suunamisel jääb kodanike(ühenduste) “hääl” marginaalseks.
Eesti riigi julgeolekut ja heaolu ei taga ju NATO ega EURO vaid aktiivsed ja elujõulised kodanikud. Kuidas jõuda võimu ja ühenduste mõistliku koostööni.

15.00-15.30 Urmo Kübar, kodanikeühendusi hõlmava katusorganisatsiooni EMSL juhataja
15.30-15.50 Tanel Mazur, ajakirjanik, Narva Gümnaasium
15.50-16.10 Siim Valmar Kiisler, Regionaalminister

17.30 Lõpp

UUS 6. ja 7. mail kell 13. 00 tutvustab kunstikriitik Anders Härm Kristina Normani näitust Me ei ole universumis üksi. Näitus hõlmab kunstniku loomingut aastatest 2007-2010, muuhulgas Veneetsia biennaalil Eesti paviljonis esitatud installatsiooni ning praegu Kiasma kogusse kuuluvat teost “After-war”. 7. mail on näitusetutvustus paralleelselt kahes keeles. Vene keelset tõlget pakub kunstiteadlane Elnara Taidre.

Jaanuarist maini on Kunstihoone näitused 30. aprillil ja 28. mail töö kaotanud inimestele ja pensionäridele tasuta.
Programmiga kaasnevatest töötubadest ja välkloengutest teavitame jooksvalt kodulehel http://www.kunstihoone.ee/
Tallinna Kunstihoone, Vabaduse väljak 6, tel: 644 28 18
Kõik näitused on avatud K-P, kell 12-18

Toetajad: Avatud Eesti Fond, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Korraldajad Tallinna Kunstihoone Fond ja Kaasaegse Rahvakunsti Keskus

Kontakt: Kodanikuhariduseprogrammi projektijuht Sigrid Saarep  sigrid@kunstihoone.ee
GSM 52 69 218