ENG   
   Tallinna Kunstihoone   
   Kollektsioon   
  
   
 
Eelmised näitused

04.07.2003 - 03.08.2003
The PROJECT/ PROJEKT
Contemporary Danish Art/ Kaasaegne taani kunst(curators/kuraatorid: Lise Sattrup, Jacob Tue Larsen, Lars Pedersen



PROJEKT

 

Näitus loob  projektikesksele taani kunstile Eestis dialoogipinna. Näituse pealkiri on PROJEKT; selle taustsüsteemi moodustavad Läänemeremaade koostöö peale Berliini müüri langemist, Eesti ja Läti hiljutine liitumine NATOga ja võimalik eelseisev ühinemine Euroopa Liiduga. Näituse peamine eesmärk on luua kogemuste vahetamiseks ja Taani kunsti presentatsiooniks platform, kus kaks osapoolt võtavad teineteisega kontakti juba enne lähemat koostööd.

 

Carsten Smidt-Olsen
Robot Painting

Poliitikas ja majanduses on sääraste platformide tekitamine, kus toimub arutleu kõikvõimalikes olulistes küsimustes, loomulik. PROJEKTiga me kesksendume koostööle kultuuriväljal ja eriti kunstimaailmas. PROJEKT loob platformi ja ruumi kunsti, kunstnike ja publiku kohtumiseks. Samal ajal toimib see ka  kunstnike ja Läänemeremaade kunstitudengite laiendatud koostöö foorumina. Kunstimaailmas toimib koostöö üksnes institutsionaalsel tasandil. Kuna kujutavad kunstnikud töötavad harva institutsionaliseerunud kontekstis, tehakse väga harva ka rahvusvahelist koostööd. Viimased viisteist aastat on seda mustrit Lääne-Euroopas üritatud murda. PROJEKTIGA tahame laieneda Balti regiooni.

Lars Pedersen, Poul Schöbel Aspects of Planets(Soul Shipping)

PROJEKT näitab projektikunsti, mille kriteeriumiks on asjaolu, et ta on loodud diskussioonipõhisena (kunstnik, kontekst, publik), ta on interaktiivne, ta on kohaspetsiifiline ja/või sisaldab happneningi/performance´i elemente.  Me tõstame esile töömeetodi, mitte ühe või teise teema. Meie eesmärgiks ei ole ainult taani kunsti tutvustamine Baltimaades, vaid dialoogi ja kogemustevahetamine Balti kunstimaailmaga, et leida võimalusi koostööks tulevikus.  PROJEKT ei ole ainult kunstinäitus. Ta haarab kaasa kunstnikke, tudengeid ja teisi inimgruppe, kes osalevad aktiivselt protsessis.  Taani kunstimaastik on väga mitmekesine. Me tahame seda rõhutada dialoogis Eesti ja Lätiga. 
 

The PROJECT


The exhibition creates a space for dialogue, exchange of experiences and presentation of the project orientated Danish art in Estonia. The name of the exhibition is The PROJECT. The background for The PROJECT is the extended cooperation in the Baltic Sea after the fall of the Berlin Wall, the recent NATO membership of Estonia and Latvia, and possibly a forthcoming membership in the EU. The main idea of the exhibition is to create the necessary platform for exchange, when two parties approach each other before starting a closer co-operation.

 

Lene Daget, Lise Sattrup  Meeting

In the political and economic world it is a natural thing to create platforms for discussing whatever agenda is important. With The PROJECT we want to focus on cooperations in the cultural world in general and specifically in the art world. The PROJECT creates this platform and space for a meeting between art, artists and the audience. At the same time it functions as a forum for our extended cooperation between artists and art students across the Baltic Sea. In the art world co-operation exists almost only on an institutional level. As visual artists seldom work in an institutional context, there are only few cooperations across boarders . The trend in western Europe during the last 15 years has been a breaking up of this pattern. With The PROJECT we want to spread this to the Baltic region.

 

Mads Lynnerup
Want to be a rockstar?
In one  month Mads Lynnerup creates a rock band in Tallinn.

 

The PROJECT presents project orientated art. The project orientated art we are focusing on, meets one or more of the following criteria: it is created in a field of discussion (artist, context, audience), it is interactive and interacts with the audience, it is site specific and/or it incorporates happening/performance. We are presenting a working method, not a theme, artistic media and or expression. As we have chosen not only to present Danish art in the Baltic, but are more interested in creating a dialogue and exchange of experiences with the Baltic art scene, we are introducing artists and projects to consider the possibilities for further development. The PROJECT is not only a presentation of art. It involves artists, art students and other groups of people, who actively participate in an advancing process. The exhibition will consist of works with discursive or interactive character, involving both artists and audience at various levels.

 

N55 Snail Shell System

 

The Danish art scene is highly varied. We want to underline this and exemplify it in the dialogue with Estonia and Latvia. An exhibition presenting Danish project orientated art will have an extra artistic side in the fact, that the exhibited projects will be further developed as an authentic cooperation between Danish and Estonian/Latvian partners. We have made an arrangement with the Estonian Art Academy in Tallinn and the Latvian Art Academy in Riga involving students in The PROJECT as partners to the Danish artists.

 

Soul Shipping

 

The PROJECT creates a dialogue through exchange of experiences. The people involved are representing their countries' art scene and their own personal practice. The existing differences and similarities will become visible during the process of developing the art works for the exhibition. This way the exhibition becomes a catalyst for a future process and not just a goal in itself.

 

PROJEKT- muutes strateegiaid

 

/.../

Changing strategy

Changing partners

Changing sex

Exchanging money

Exchanging money for sex

Changing nothing

                                    /.../

Ingar Dragset ja Micheal Elmgreen “Changing the system?”, 1999

 

Eile avati Tallinna Kunstihoones Taani kaasaegse kunsti ilmselt suurim väljapanek Eestis läbi aegade. Näitus kannab pealkirja “Projekt”. “Projektis” teevad kaasa ka Eesti ja Läti kunstitudengid. Protsessuaalsus ja sotsiaalne tuum ning teatvate alternatiivsete lahenduste leidmise püüd,  mis projektikunstiga kaasnevad, on kohal ka siin. Aga kuidas?

 

Eluviis poliitilise platvormina

See oli eelmisel aastal Hamburgis, kus ArtGenda raames korraldati seminaar Läänemere äärsete maade sõltumatutele, nonprofit galeriidele eesmärgiga, nagu ikka, vahetada kogemusi ja rääkida mida ja kuidas keegi midagi teeb. Koosnes see aga, nagu ikka, lõputust hädaldamisest teemadel, kuidas kellelgi raha ei ole, kuidas üürid on kõrged, keegi meid ei toeta ja sõpradele isegi kohvi ei õnnestu pakkuda. Kõik see kestis nii kaua kuni kõnelema pääses N55, kes selle retoorika korralikult käibelt maha võttis. Neljaliikmeline kunstnikerühmitus, kes juba aastaid elavad endavalmistatud alternatiivelamus, ülicooli disainiga mobiilses moodulis, vastavad juba selle faktiga Foucault esitatud põhiküsimusele, mis on adekvaatne siiani: Kuidas taandada võimu ja ideoloogia kontrolli endi üle miinimumini? Mooduli valmistamiseks kõige eluks vajalikuga – WC, duss, soojendussüsteem, etc.- on tarvis algkapitali u. 800 taani krooni, laadida internetist alla nende poolt tehtud projekt ja koostatud juhend ning hakata pihta. N55, kus radikaalne vasakpoolsus on ühinud tehnoloogilise geniaalsusega, ei hakka kuidagi oma eluviisist utoopiat vermima ega ole neil plaaniski sundida ka kõiki teisi sedasama tegema. Küll aga on kõigil selleks võimalus olemas. Ameerikasse on nad istutanud mitmeid mooduleid hääletajatele, mis on paigutatud enamasti personaalsete kokkulepete alusel eramaale ning kus öö veetmine on kõigile vagabundidele tasuta. Ja kui tuleb kuraator ja ütleb, et tahab mõnda asja Manifestale, Documentale või Tallinna Kunstihoonesse, on see ka täiesti fine. Ei torpedeeri ju see kuidagi nende valitud elustiili ega maailmavaadet, vaid pigem aitab seda levitada. Pealegi on rahaga alati midagi peale hakata ning kõikide maailma antsjuskede jutt instutsionaliseerunud ja mitteinstitustionaliseerunud kunstist, korraga presiidiumis ja põrandall olemisest kuulub ammu sinna kus ta õige koht on - ajaloo prügikasti.

Mõnikord paneb hämmastama, milliseid nutikaid lahendusi on võimeline genereerima väljundite raske kättesaadavus ja eks ole see põhjamaade kaugelt kuulus söögiprojekti-kunstki teatud sotsiaalsete ja kunstipraktikate ristumise tulem. Kui huvitav see saab olla, on muidugi iseasi. Lise Sattrup ja Lene Degett on aga järjekordse sotsiaalse kommunikatsiooniruumi pealkirjaga “Kohtumine” konstrueerinud nihestatud suhtluse paigana, kus suhtlus ühel juhul toimub läbi “Reisile Sinuga”  tüüpi sirmi tagant, teisalt aga ülikitšilikes tugitoolides ent kulunud laua taga. Suhtluskunsti projekti esitab ka Peter Fridman, kes transleerib pilti näitusesaalist Moskva kohvikusse ja vastupidi, luuakse olukord, kus kunstniku sõnul kapitalism kohtub idealismiga ning nad lehvitavad teineteisele.

 

Come on

Selle näituse kõige populaarsem projekt saab tõenäoliselt olema Mads Lynnerupi Eestis kokku pandud rockband, mis hakkab näitusepinnal proove tegema, korraldab reklaamikampaania ning peale näituse lõppu peaks olema küps välja anmda CD-d ja minema miniturneele. Lynnerup on selle projekti edukalt juba Portugalis läbi mänginud, tootes kunstiprojekti raames rockbändi, mis Lissabonis päris korralikku menu nautis. Alternatiivne muusikatööstus kunstivormina, kunstnik kui garaažibändide produtsent- igatahes intrigeeriv positsioon popist niigi küllastunud meediamaastikul. Carsten Scmidt-Olsen on seevastu juba kaheksakümnendatest aastatest alates lasknud robotil enda eest pilte maalida ning pole ka kade olnud - on seda ka teistel teha lasknud. Tallinna Kunstihoones on installeeritud Olseni robot, seintel nähga tema tehtud abstarktseid ja vähem abstraktseid maale ning võimalik jälgida ka seda, kuidas ta neid maalib- iseensest ulatuvad selle praktika juured juba 50ndatesse, kus ühe situatsionisti konstrueeritud robot maalis pilte meetri hinnaga ning millede müük aitas tervet seda segast kampa üleval pidada.

Vibeke Mejlvangi ja Sofie Hesselholdti  “Posteriprojekt” ja Charlotte Bergmann Johanseni “Demonstratsioon” kuuluvad aga aktivismikunsti traditsiooni. Mejlvang ja Hesselholdt demonstreerivad postereid nii linnatänavail kui ka galeriis, reklaamides aga mingit väärastunud kujutluspilti tarbimisest. Bergmann aga on tootnud hulga loosungeid, millega õieti mitte midagi ei afisheerita.

.

Projekteeritud mikroskosmos

Kõige intiimsem teos sellel näitusel on aga kahtlemata Jacob Tue Larseni seinamaal “Liikumised” , kus viikingite mustrid on transformeerunud lennutraejektooride kaardiks. Pealtnäha abstraktne mustriräga kaardina eksootikajanulisele turistile, sisaldab ka vihjet viikingite röövretkede asendumisele puhkusereisdega Havaijle.

Tudengite osalust on tunda kõige rohkem Lars Pederseni ja Poul Schöbli projektis “Soul Shipping”, kus taani kunstnikud ja läti kunstitudengid Läti installatsioonikooli parimarte traditsioonide kohaselt on loonud mitmeid objekte, kus peegeldatakse vaatajat “kui mikrokosmost” ja pilte kui “makrokosmost”. Selle koostööprojekti raames on tehtud tööd ühiselt platvormilt ent igal kunstnikul on olnud õigus vabale valikule.

“Projekt” on suurepärane näide, milline võiks olla aktivismi ja sotsiaalsete teemadega flirtiv kunstiplatvorm, mis Eestis haakub ehk kõige selgemalt “Screensaveri” näitusega Kunstihoones selle aasta veebruaris. Ta puudutab kaasaegse kunsti ühte keskset teemaderingi, mis Karl Ulrich Obristi kureerituna ekspositsioonis “Utopia Stations”  selle aasta Veneetsia biennaalil teoreetilisest tugevusest hoolimata praktiliselt nurjus. Taani näitus on selles suhtes aga täielikult õnnestunud.

 

Anders Härm

 

 

Kunstihoone