Skip to main content

Taavi Talve. Timbuktu

Kuraator Siim Preiman

Prantslasel Rene Caille’il õnnestus 19. sajandi alguses esimese eurooplasena läbi kõrbe Timbuktusse jõuda. Tema reisikirjade alusel kirjutas hiljem sakslane Werner Legere romaani „Ma olin Timbuktus“, mis ilmus 1959. aastal eestikeelsena sarjas „Seiklusjutte maalt ja merelt“. See on lugu eneseületusest, koloniaalvallutuslikust võidujooksust ja maailma läbiuurimata nurka projitseeritud kujutelmadest.

 

Alates 2013. aastast teenivad Malis ÜRO rahuvalvemissioonil ka Eesti sõdurid. Taavi Talve viimase aja loomingus põimuvad väikesed kohalikud lood võluvalt ajaloo suurde narratiivi. Nii võime oodata, et eeloleval näitusel on Mali ja Eesti teineteisele nii peegliks kui ka vastukaaluks: kaks riiki, mis läbi ajaloo on olnud teineteisest kujuteldamatult kaugel, on nüüdseks üha pisenevas maailmas sattunud peaaegu kõrvuti.

Taavi Talve on õppinud skulptuuri alal Eesti Kunstiakadeemias. Tema viimase aja filmitööd lähtuvad arhiivaarsest impulsist ja minevikusündmuste seostest tänapäevaga. Neis subjektiivsetes vaatlustes segunevad faktiline ja fiktiivne, dokumenteeritu ja kujuteldav.

 

Viimased ülesastumised on isikunäitus „Dokumenteeritud vaatepunktid“ Tartu Kunstimajas (2020), osalemine rühmanäitustel „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ Kumus (2019) ja Köler Prize’i auhinnanäitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (2018). Alates 2005. aastast tegutseb koos Indrek Köstriga rühmituses Johnson ja Johnson.