Alexei Gordin. See kaunis maa

Alexei Gordini omaksvõetud ja lahtiseletatud kunstnikukuvand toetub ennekõike tema groteskist ja naljasegusest kriitilisusest läbiimbunud maaliloomingule. Kunstniku elu- ja kunstitunnetusest terviklikuma pildi saamiseks näitame valikut tema arvukaist sotsiaalmeedia-postitustest, kus telefoniklõpsude ja videoklippide kaudu avanevad harmooniat, ilu ja tasakaalu täis maailmad.

Pole juhuslik, et keskendume Alexei Instagrami-stooridele, tänapäeval miljonite harrastatavaile telefonipiltidele, mis ilmuvad ja kaovad pideva vooluna, on kättesaadavad kõigile, ei küsi sissepääsupiletit muuseumisse ega renditasu galeriipina eest. Tema tuhandetest klõpsudest, mis püüavad kinni argipäeva siivsaid ja vähem siivsaid hetki, leiab üllatavalt kauneid jäädvustusi. Treenitud silmaga vaimustumisvõimelise inimese tehtud, on need valdavalt loodus- ja linnavaated, kohalikud või reisidel jäädvustatud. Kui jätta välja inimese rajatud ehitiste ja interjööride mälu, lagunemist ja rääma saatvad grafititekstid, pole neis groteski ega irooniat, küll aga värvi, valguse ja kujundite ilu, esteetikat, mida pole välja toonud kriitika ega rõhutanud ka kunstnik ise. Ennast kunstimaailmas kehtestada püüdmata õpetavad need fotoklõpsud armastama elu, mille me iseennast ja teisi kritiseerides silmist kaotame.