Skip to main content

Rühmanäitus “Surve all”

Kuraator Siim Preiman

Osalevad kunstnikud: 

Karl Joonas Alamaa, Charles Borchardt, Jessie Bullivant, Erik Hõim, Linda Mai Kari, Flo Kasearu, Maria Izabella Lehtsaar, Mall Paris, Arle Saar, Inari Sandell, Rimaldas Vikšraitis

 

Elas kord üks täiesti normaalne inimene. Üle kõige maailmas armastas ta magada vähemalt 7 tundi ja süüa enam-vähem 2000 kilokalorit ööpäevas. Veerandi oma eluaastatest veetis ta erinevates õppeasutustes, kus ta koos sadade, kui mitte tuhandete teiste normaalsete inimestega õppis kõiksugu asju. Mitte selliseid asju, mis teda huvitasid, või mis tal erakordselt hästi välja tulid, vaid selliseid, mida nägi ette kava. Täiskasvanuna, peale kooli lõpetamist, veetis ta kolmandiku oma ajast, see tähendab, umbes poole oma ärkveloldud tundidest, kellegi teise jaoks tööd tehes. Selleks, et see töö tal ka hästi välja tuleks, külastas ta regulaarselt arste, kes teda mõõtsid ja uurisid ja vajadusel putitasid. Nii püsis selle normaalse inimese töövõime mitukümmend aastat suhteliselt kõrgel tasemel. Ühel hetkel kohtas ta ühte vastassoost normaalset inimest, sai temaga 1-3 normaalset last ning nii õppisid ja töötasid nad oma elupäevade lõpuni, mõtlemata hetkekski, et asjad võiksid või saaksid olla kuidagi teisiti. Kas te tunnete seda inimest?

 

“Surve all” võrsub ideest, et nii nagu kasvav taim ei tea, kas ta on lill või umbrohi, ei aima ka inimene sündides, millised jõud ja tingimused teda vormima hakkavad. Lasnamäel Kunstihoone roosas sõõrikus päripäeva kulgeval näitusel eksponeeritud maalid, skulptuurid, fotod ja videod käsitlevad võimu, vaimset tervist, neuroerinevusi, soorolle ja perekonda. 

Puude sotsiaalse mudeli järgi ei ole mitte inimesel midagi puudu, vaid puudu on sotsiaalne tugi ühes või teises mõttes erinevale inimesele. Probleemiks osutub kehtiv kord, mis oma kitsa normiga koormab ebarealistlike ootustega mitmekesist inimkonda ning toodab aasta-aastalt tõsiste terviseprobleemidega inimesi aina juurde. 

 

Näituse võti peitub nõustumises faktiga, et kehtivat normi on alati võimalik torkida, seda avardada ja küsitleda. Miks kinni hoida ootustest, mis teevad paljudele haiget, mõnikord silmnähtavalt, teinekord murendavad kehi aegamisi, ilma lõputa silmapiiril? Kui paljudel on tegelikult mõni nähtamatu puue? Mis hinnaga nad seda igapäevaselt ületavad? Kui kõik, mis on olemas, on loomulik, siis miks pole pooltki sellest normaalne?

 

“Surve all” kuulub Kunstihoone kestvasse näitusesarja, mis pöörab erilist tähelepanu hea olemise võimalikkusele ja sotsio-ökoloogilisele vastutusele enam kui kindla huku tingimustes. Näitusesari on institutsionaalne katse leida põletavate küsimuste käsitlemiseks eetiliselt sobiv platvorm, mistõttu on selle korraldamisel kaasaegse kunsti näituse standardretseptist välja jäetud kõik ühekordsed vahendid ja kasutatud ainult kohapealt leitud materjali nii vähe kui võimalik. Varasemad näitused seerias on: “Hellalt hoia mind” (2023), “Mändfulness” (2021) ja “Hea olemise kunst” (2019).