Skip to main content

Tänapäeva armastus

Kuraator Katerina Gregos

Näitus „Tänapäeva armastus“ uurib armastust ja intiimsuhteid praegusel interneti, sotsiaalmeedia ja kõrgkapitalismi ajastul, „külma intiimsuse“ esimesel ajastul. Näitus vaatleb, kuidas digivaldkond, tehnoloogiahiiud ja neoliberalism on muutnud armastust ja sotsiaalseid suhteid, lahustades samal ajal avaliku ja privaatse tõkked. Vaatluse all on ka, kuidas tänapäeva aja- ja ruumiprobleemid on mõjutanud seda, kuidas me omavahel suhtleme ning kuidas virtuaalne on segunenud reaalsega, ehkki tegelikult on nad endiselt kaks üsna eraldiseisvat asja, olgugi et kuulutatakse vastupidist. „Tänapäeva armastus“ käsitleb inimpatoloogiaid, mis on seotud tunnete tarbekaubastumisega ja armastuse negatiivsete vormidega (nt rahaarmastusega), kuid võrdluseks süvenetakse ka armastuse tähendusrikastesse ja transformatiivsetesse vormidesse, isiklikust poliitiliseni. Kuidas taastada armastuse koht võimsa emotsionaalse jõu ja inimeste intensiivse psühholoogilise sidemena, mis annab meie elule tähenduse nõnda, nagu ükski teine vastastikmõju, „objekt“ ega kogemus ei suuda? Kuidas saaks päästa armastuse kapitali ja korporatiivse tehnovaldkonna küüniste vahelt? Kuidas võidelda armastuse instrumentaliseerimise, pealiskaudseks muutmise ja labastamise vastu kaubanduses ning sotsiaalmeedias?

 

Näitus valmib koostöös Freiburgi Kaasaegse Kunsti Muuseumi (Saksamaa) ning IMPAKT festivaliga, Utrechtis (Holland).

 

Näitusel osalevad kunstnikud: Gabriel Abrantes, Hannah Anbert, Melanie Bonajo, Laura Cemin, Benjamin Crotti, Marijke De Roover, Kyriaki Goni, David Haines, Juliet Jacques, Mahmoud Khaled, Laureen Lee McCarthy, Kyle McDonald, Maria Mavropoulou, Marge Monko, Peter Puklus, Margaret Salmon.

Katerina Gregos on Brüsselis elav kuraator, kunstist kirjutaja ja lektor. Kuraatorina uurib ta kunsti, ühiskonna ja poliitika seoseid, keskendudes eeskätt demokraatia, inimõiguste, kapitalismi, kriisi ja muutuvate üleilmsete tootmistsüklite teemadele. Alates 2016. aastast on ta Münchenis ja Ateenas tegutseva Schwarzi fondi visuaalkunsti programmi kuraator. Ühtlasi oli ta esimese Riia biennaali peakuraator (2018) ning aitas kaasa biennaali asutamisele.