AVATUD KONKURSI TEADAANNE. Vanatühja jälil Kuuni. Milline on kunst Kuu hõivamise ajal?
Konkursi tähtaega pikendatud kuni 24.03.
Mis siis, kui Vanapagan Kuu süsimustaks võõpaks? 19. sajandi eesti rahvajutt „Kuutõrvajad“ (ehk „Kuu ülevärvimine“), mille on ümber jutustanud Eesti päritolu Ameerika kirjanik Selve Maas, räägib maailma loomisest, mil Looja riputas taevasse hiiglasliku kuldkera, et see öisel ajal Maad valgustaks. See aga ei meeldinud Vanapaganale, kes vajas hingede püüdmiseks pimedust. Nõnda siis asus ta Kuud üle tõrvama – mis tal ka osaliselt õnnestus, kuid see-eest ta jäi Kuule igaveseks lõksu. Suured kraatrid, mida me täna Kuu pinnal näeme, on muistendi järgi tekkinud Vanapagana vihast ja tõrvastest jalajälgedest.
Elame maailmas, kus sellised muinasjutud ei tundugi enam niivõrd uskumatud. Usume siis kuradite olemasolu või mitte, aga me oleme saatnud inimesi Kuule, müünud Kuul krunte ja kiiganud väärtuslikke maavarasid otsides selle sisemusse. Teaduse ja kapitali vaheliste tugevate sidemete ning miljardäride usu tõttu tehnoloogia ja innovatsiooni jõusse on Kuu hõivamise tung tugevam, kui see oli isegi Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise geopoliitilise mõõduvõtmise päevil. Kas Kuu ülevärvimine on ikka nii kauge tulevik, kui arvame?
Tsivilisatsiooni algusaegadest on Kuu peegeldanud ja kujundanud inimeste uskumusi, kultuuri ja kujutlusi. Eri kultuuridel on Kuust oma ajalooline, kosmoloogiline, ökoloogiline või religioosne arusaam, mis omistab selle välimuse muutumisele mitmesuguseid tähendusi – nagu ka eelmainitud eesti rahvajutus. Loomulikult vallandavad siinne ettevõtmine ja teised kunsti ja üldsust ühendavad projektid terve rea vaidlusi ja küsimusi seoses eetilisuse, vastutustunde, praktilisuse, rahastuse, vastuvõtu, tõlgenduse ja kestlikkusega.
„Vanatühja jälil Kuuni. Milline on kunst Kuu hõivamise ajal?“ on Corina L. Apostoli kureeritav näitus, mis esitab Balti riikide kunstnikele ja loovisikutele avaliku üleskutse „Kuu ülevärvimiseks“. Kuidas üksikkunstnikud või kunstnikerühmad sellise sugugi mitte nii ebatõenäolise ülesandega ümber käiksid?
Üleskutsele vastavad ettepanekud peaksid tõstatama küsimusi ning esitama ettepanekuid ja kommentaare, mis selgitavad sellise ulatusliku ettevõtmise puhul esile kerkivaid küsimusi. Kuu on võimu sümbol, kuid ühtlasi on sellest saanud võimuvõitluse uus piir, sise- ja välissurvete ning autonoomia ja koloniaalkontrolli vahelise heitluse paik. Milline on kunsti ja kunstniku roll neis võimumängudes? Keskendudes ühele alghüpoteesile, mida saab lahti mõtestada erinevatest filosoofilistest, praktilistest, poliitilistest ja sotsiaalsetest vaatenurkadest, kutsutakse kunstnikke mõtlema konteksti tähtsusele kunstis ja kultuuris, nagu seda meie ja teiste spekulatsioonide kaudu tajutakse. Eelarvekaalutlusi silmas pidamata kutsutakse neid kujutlema sotsiaalseid, utoopilisi, düstoopilisi või koguni teostamatuid projekte.
Ettepanekud peaksid sisaldama üheleheküljelist jutustavat teksti teie pakutud teose kohta ja selle seose kirjeldust eesti rahvajutuga „Kuutõrvajad“, nägemust „Kuu hõivamisest“ ja selle ümberhindamist (kui see on asjakohane) kunstivormis, visuaalset ettepanekut kolme pildina või helifaile ja kunstniku CV-d. Osalema on oodatud igast rahvusest kunstnikud, kuid nende elukoht peab asuma mõnes Balti riigis. Tööd palume saata 24. märtsiks 2023 aadressil minna@kunstihoone.ee.
Finaliste autasustatakse stipendiumiga ja võimalusega oma ettepanekut edasi arendada 2023. aasta juunis Tallinna Linnagaleriis avataval näitusel. Näitusega seotud reisikulud Balti riidkide piires on kaetud.
„Vanatühja jälil Kuuni. Milline on kunst Kuu hõivamise ajal?“ („Chasing the Devil to the Moon: What Does Art under Lunar Occupation Look Like?“) põhineb samanimelisel õpitoal, mida kureerivad Corina L. Apostol ja Kristaps Ancāns platvormil Art & Education: https://www.artandeducation.net/classroom/480925/what-color-should-the-moon-be