Skip to main content

Nagu kivid voolavas vees

Kuraator Tamara Luuk

Digigiid

Ingrid Allik, Naima Neidre ja Tiiu Pallo-Vaik

 

Neljapäeval, 10. septembril kell 18.00 avatakse Tallinna linnagaleriis näitus „Nagu kivid voolavas vees“. Väljapanek kõneleb kolme kunstniku järjekindlast, imetlusväärselt muutumisvõimelisest loomingust. Ühtaegu tagasihoidlikust ja jõuliselt ennastkehtestavast. Kuraator Tamara Luuk on palunud näitusele just niisuguse koosluse osutades, et poeesia, intuitsioon, ilu ja kokkukõla käivad ka tänapäeval oma helget rada laskmata sel rohtu kasvada.

 

Tiiu Pallo-Vaik, Naima Neidre ja Ingrid Allik – selle näituse kolm autorit – on nagu värvilised kivid, mida ajavool järjest kaunimaks lihvib. Ei tule kõne allagi, et need voolu oma kehalikkusega takistaksid või ümber suunaksid, selleks on nad liialt haprad. Et vesi neid omatahtsi siia-sinna veeretaks, ei tule samuti kõne alla. Selleks on neil piisavalt kaalu.

 

Tiiu Pallo-Vaik on läbinud mitu loomingujärku üldistavast abstraktsest kujundist, portreest ja maastikuvaadetest kuni loodusvormidest lähtuva hajusa abstraktsioonini. Ta on teinud vesist akvarelli ja pastoossemat õlimaali, katsetanud kollaaži ja pildi pinnale graveeritud luulega. Tema viimase aja maalid on kaetud krakleejoonestikuga – teostatud peene sule ja õlivärviga –, mille teravus maali mõju üllatavalt pehmeks muudab. See meenutab jaapani raku keraamikat, mida Ingrid Allik hästi tunneb ja millega ta töötab, samuti meenutab see peene ofordi- või tušijoone automatismi, mida Naima Neidre oma graafikas oskuslikult kontrollib.

 

Kahtlemata on Naima Neidre suurimad kunstisaavutused seotud tema pika graafikukarjääriga. Selles on käsitöö põhjalikkust ja naiselikku kannatlikkust, meie graafika kuldajale omast kindlakäelist tundlikkust. Nüüd juba mõnda aega on Naima värvile pühendunud ja akvarellmaali omanäoline ning julge käsitlus teeb temast selle näituse vaata et suurima üllataja. Haprus, õrnus ja haavatavus, mis kunstniku joonega töötades tundus temast lahutamatu, on asendunud värvi ja kujundi suurejooneliste kooskõladega, mida juhib mänglev intuitsioon.

 

Naima, Tiiu ja Ingrid armastavad väikesi asju ning lugusid, mis avavad looduse suuri žeste. Nende kinnipüüdmises on Ingrid Allik ületamatu. Pikk õpetamiskogemus ja noortega koos töötamine, huvi jaapani kultuuri vastu on tema avatuse ja katsetamisvalmiduse alus. Objektide ja materjalide koosolemise tõmbele, rohkem kui rabava kujundi maksimaalsele löövusele ehitab ta oma terviklikud installatsioonid. Kuigi kivilembene, sarnaneb ta pigem liikumises oleva lainega, mis aeg-ajalt kõik endasse mähib. Ingrid on siduv element, ühteliitev voolamine selles läbinisti poeetilises kolme kunstniku kooskulgemises näitusel, mille hääl ei ole vali. On sugestiivne ümin, mis kõlab harmooniliselt.

Tiiu Pallo-Vaik (1941) on lõpetanud Tartu kunstikooli ja riikliku kunstiinstituudi maaliosakonna. Teda on pälvinud Balti akvarellitriennaali grand prix’i, Kristjan Raua preemia ja medali ning mitu muud auhinda.

 

Naima Neidre (1943) on lõpetanud Tartu kunstikooli ja riikliku kunstiinstituudi graafika erialal. Ta on pälvinud Riia väikegraafika triennaali ja Tallinna graafikatriennaali peapreemia ning Kristjan Raua preemia ja medali.

 

Ingrid Allik (1958) on lõpetanud riikliku kunstiinstituudi keraamikaosakonna ja töötanud selle osakonna juhatajana. Raku keraamika asjatundja ja samal teemal raamatu autor, töötab praegu kunstiakadeemias abiprofessorina. Ta pälvis esimesena tiitli Eesti aasta keraamik.