Rõõmu ajalugu. Neljas osa

Üritustesarja üks kuraator, Kaspars Groševs: „Projekti eesmärk on tuua esile samal ajal tekkinud mõtete, väljendusviiside ja arusaamade kaleidoskoopiline mitmekesisus, kutsudes kultuuriinimesi jagama oma loomingut mis tahes kujul nii füüsiliselt kui ka interneti vahendusel. „Rõõmu ajalugu. Neljas osa“ on koht, kus üksteisega jagada rõõmsaid avastusi, jälgi ja allhoovusi. Võnkudes kaasa üürikeste nähtuste ajalookildudega, sageli spontaansete isiklike tegudega, mis pakuvad rõõmu nii endale kui ka teistele, kutsub projekt loovinimesi tegelema isiklike ja kunstiavastustega.“

Projekti pealkiri kajastab rohkeid nihkeid näitusetegevuse ajaloos ning püüab rõhutada praegusaja eripära ja sellega suhestumise lugematuid viise. Kuraatorite meeskond püüab rõhutada, et füüsilisel kujul toimuv avalik kunstinäitus ei ole alati ja mitte kõigi jaoks olnud põhiline kunsti kogemise formaat.

Valituks osutunud kunstnikke toetab projekti elluviimisel üks kolmest partnerasutusest. Peale töötasu ja tootmiseelarve võib tugi hõlmata ka ruume või tehnilist varustust.

Ettepanekute esitamise tähtaeg on 15. märts 2021.

Üritustesarja kolm kuraatorit vaatavad avaldused läbi. Lõpliku valiku alus on projekti kvaliteet ja korraldajate võimekus see ellu viia.

Veebiesitluste sari on planeeritud algama 2021. aasta mais. Valituks osutunud kaastööde esitajatega võetakse ühendust 2021. aasta aprillis.

Avaldused palume esitada inglise keeles ja saata ühe e-kirjaga Wordi või PDF-i dokumendina aadressil part4@history-joy.cc (pealkirjareal: History of Joy). Avaldus peab sisaldama:

• projekti tutvustust (kuni kolm lehte koos esialgse visuaalse materjali, eelarve, eelistatava toimumispaiga ja kontaktandmetega);
• CV-d (kuni kaks lehte);
• varasemate projektide kokkuvõte (umbes kolm lehte koos piltide ja linkidega).

Kaspars Groševs on Riias tegutsev kunstnik ja kuraator. Aastal 2014. asutas ta galerii 427 ja on olnud üks selle eestvedajaid. Viimastel aastatel on tema kuraatoriprojekte esitletud galeriis P/////AKT Amsterdamis, kunstiasutuse The Community loodud Salon de Normandy’s Pariisis, Kaasaegse Kunsti Keskuses Kim? Riias, Polansky galeriis Brnos ja mujal.

Virginija Januškevičiūtė on Vilniuse kaasaegse kunsti keskuse (CAC) kuraator. Tema viimase aja kuraatoritööde hulka kuuluvad Yugi Agematsu, Brudi ja Arthur Jafa isikunäitused ning rühmanäitused „Splitting the Atom“, mis käsitleb tuumakultuuri eetikat ja esteetikat (koos Ele Carpenteriga), ning avatud osalemiskutsel põhinenud „Head With Many Thoughts“ (koos kuraatorikollektiiviga). Januškevičiūtė on pannud aluse kirjastusplatvormile The Baltic Notebooks of Anthony Blunt (blunt.cc) ja selle välja antavatele PDF-vormingus kunstnikuraamatute sarjale.

Siim Preiman on Tallinna Kunstihoone kuraator, kelle kuraatoriprojektid uurivad kunsti võimalikku rolli globaalsetele jõududele vastuhakkamises, keskendudes kunstiloome eetikale ja ühiskonnas ringlevatele mikronarratiividele. Tema viimase aja kuraatoriprojektide hulka kuuluvad „galerii galerii esitleb: mobiilsete platvormide põgus antoloogia“ 1. märtsi galeriis Tallinnas (2021), Maria Valdma isikunäitus „Mälupalee“ Tallinna linnagaleriis (2021) ning Mihkel Ilusa ja Paul Kuimeti ühisnäitus „Lõputa lugu“ Tallinna Kunstihoones (2020).

Korraldavad asutused:

Kaasaegse Kunsti Keskus Kim? on üks juhtivamaid ja tunnustatumaid kaasaegse kunsti asutusi Lätis. Aastal 2009. asutatud Kim? on korraldanud üle 150 kohaliku ja rahvusvahelise kunstniku näituse. Väljaspool Lätit on korraldatud üle 50 näituse, sealhulgas Läti paviljon 55. Veneetsia biennaalil koos kauaaegse partneri, New Yorgis asuva kunstiruumiga Art in General, samuti Läti paviljon 58. Veneetsia biennaalil koos Kaasaegse Kunsti Läti Keskusega. Viimase kümne aasta jooksul on Kim? teinud koostööd selliste institutsioonidega nagu Fondation d’entreprise Ricard (Pratsusmaa), Rupert (Leedu), Baryshnikovi Kunstikeskus (New York), Moderna Museet (Malmö), KW Kaasaegse Kunsti Instituut (Berliin), rahvusvaheline ateljee- ja kuraatoriprogramm ISCP (New York) ja kaasaegse kunsti muuseum Garaaž (Moskva) ning korraldanud ühisüritusi, näiteks Venemaa paviljon Veneetsia biennaalil (Veneetsia), XII Balti triennaal (Vilnius/Riia), näitus „Art I’ve Lived With“ koos Mihhail Barõšnikovi Kollektsiooniga (Riia) jm.
Kim? on valitsusväline mittetulundusasutus. https://kim.lv/en/

Sihtasutus Kunstihoone on 1934. aastast tegutsev kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul: Tallinna Kunstihoones ning seal samas lähedal Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis. Kunstihoone tegeleb kaasaegse kunsti ja ühiskonna põletavate küsimustega, pakub tänapäevast programmi ning aitab kunstnikel luua uusi teoseid ja koostada näitusi. Oleme rahvusvahelise nüüdiskunstielu osa, aitame hoida Eesti ja rahvusvahelise kunstielu ning kunstipubliku aktiivset mõttevahetust. Korraldame näitusi ka välismaal. Programmi koostades peame oluliseks selliseid väärtusi nagu nüüdisaegsus, rahvusvahelisus, kureeritus ning põlvkondadeülesus. 
https://www.kunstihoone.ee/en/

Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskus (CAC) on Balti riikide suurimaid kaasaegse kunsti asutusi. Keskus pakub mitmekülgset kaasaegsele kunstile pühendatud näituste ja ürituste programmi, mille eesmärk on rikastada Vilniuse kultuurielu ja kohalikku ning rahvusvahelist kunstimaastikku. CAC-i aktiivne programm hõlmab 10–15 näitust aastas, millele lisanduvad teooriat käsitlevad, kirjanduse, etendus-, filmi- ja videokunsti üritused ning ka kirjastamisprojektid. Iga kolme aasta tagant korraldab keskus Läänemere triennaali. See on Läänemere piirkonna üks ambitsioonikam ja pidevalt muutuv nüüdiskunsti projekt, mille eesmärk on iga kord käsitleda meie aja kõige pakilisemaid küsimusi. Lisaks teeb keskus korrapärast koostööd rahvusvaheliste kunstibiennaalide ja -asutustega, et tutvustada Leedu kunstnike loomingut välismaal. Mitmeid kordi on vastutatud Veneetsia biennaali Leedu paviljoni eest. http://www.cac.lt/en

Projekti toetab Balti kultuurifond.