Veebivestlus: residentkunstnik Zach Blas
Olete oodatud kuulama veebivestlust Tallinna Kunstihoone residentuuriprogrammi võitja kunstnik Zack Blasiga. Residentuuriprogramm on ulatusliku rahvusvahelise koostööprojekti „Teisel pool mateeriat. Kultuuripärand virtuaalreaalsuse lävel“ („Beyond Matter – Cultural Heritage on the Verge of Virtual Reality“) osa. Vestlust juhivad Tallinna Kunstihoone kuraator Corina L. Apostol ning kunstnik ja kirjanik Kristaps Ancāns.
Vestlus toimub tasuta, inglise keeles ja see salvestatakse.
Zach Blas tegeleb oma loomingus tihedalt digitehnoloogiate materiaalsusega, tuues esile filosoofia ja kujutluspildid, mis on seotud tehisintellekti, interneti, ennetava politseitöö, lennujaamade turvameetmete, biomeetrilise tuvastamise ja bioloogilise sõjaga. Blas kasutab oma installatsioonides arvutustehnikat, videot, skulptuuri ja muusikat, mis astuvad teravalt vastu biomeetrilisele järelevalvele, optimeerimiskultusele ja andmekehade esemestamisele. Teaduspõhise tegevuse käigus uurib kunstnik digitehnoloogiate ning neid käivitavate kultuuride ja poliitika vahelisi suhteid.
Zach Blasi residentuuriprojekt vaatleb religiooni kummalisi külgi, mida kajastatakse tehisintellektil põhinevates tänapäeva kultuurides. Tehisintellekti kujutatakse sageli millegi jumalikuna. Aastal 2017 asutati Californias esimene tehisintellekti kirik. Internetis levivad meemid kujutavad Michelangelo freskot „Aadama loomine“ (1508–1512) elitaarse teispoolsuse-nägemusena, kus tehisintellekt avardab inimkeha võimalusi. Massidele aga sobib paremini Michelangelo teine fresko „Viimne kohtupäev“ (1536–1541), sest tehisintellekti kasutatakse kogu maailmas otsekui elu vahekohtunikuna. Blasi töö mõtiskleb sügavalt selle üle, kuidas mõjutab tehisintellekt religioosseid veendumusi ja hinnanguid.
Vestlus keskendub küsimustele, mis on seotud meie sooviga luua tehisintellekti tehnoloogiaid, ning uurib, miks me arendame tehisintellekti inimkujul. Kas põhjuseks on meie iha end jäljendada või mõte loojast või jumalast? Mis juhtub kehadega, kui neid vahendavad erinevad tehnoloogiad, meediaaparaadid ja muud üldised vormid? Kas ka meil on tehisintellekt, kui piibli järgi on meid loonud Jumal? Kas me oleme biomehaanilised masinad, vaimsed olendid või intelligentsed loomad? Ja kui meil on vahendid millegi nii oskuslikuks kopeerimiseks, et seda ei pole võimalik päris asjast eristada, siis kas seda koopiat saab pidada tõeliseks?
LÜHITUTVUSTUSED:
Zach Blas on kunstnik, filmitegija ja kirjanik, kelle tegevus hõlmab liikuvaid pilte, arvutustehnikat, teooriat, performance’it ning ulmet. Ta tegeleb digitehnoloogiate materiaalsusega, tuues esile filosoofia ja kujutluspildid, mis on seotud tehisintellekti, biomeetrilise tuvastamise, ennetava politseitöö, lennujaamade turvameetmete ja internetiga. Blas on osalenud näitustel, pidanud loenguid ja esitlenud oma filme maailma eri paigus, hiljuti Ühendkuningriigis näitusel „British Art Show 9“, kunstigaleriis Tate Modern, Walkeri kunstikeskuses, 2018. aasta Gwangju biennaalil, Madridi Matadero kunstikeskuses, Berliini 68. rahvusvahelisel filmifestivalil, Los Angelese maakonna kunstimuuseumis, kunstikeskuses Gasworks, platvormil e-flux, ZKM-i kunsti- ja meediakeskuses Saksamaal ning Museo Universitario Arte Contemporáneos Mehhikos. Tema tegevust on toetanud Creative Capital, Art Council England ning UK Arts and Humanities Research Council. Blasi kunstnikumonograafia „Unknown Ideals“ ilmus 2022. aastal meediakunstikeskuse Edith-Russ-Haus ja kirjastuse Sternberg Press koostöös. Blas on Toronto ülikooli John H. Danielsi nimelise arhitektuuri-, maastikuarhitektuuri- ja disainiteaduskonna visuaalkultuuri dotsent.
Kristaps Ancāns uurib oma kunstiloomingus inimeste, looduse ja masinate lõimumist tehisintellektiga. Tema tegevus hõlmab skulptuuri, teksti ja installatsioone, milles on sageli kineetiline komponent. Ancāns on eksponeerinud oma töid, pidanud loenguid ja õpetanud näiteks Publiek Park / S.M.A.K Museumis, Läti riiklikus ooperi- ja balletiteatris, Riia rahvusvahelisel kaasaegse kunsti biennaalil, Dubulti kunstijaamas, Code Art Fairis, Tate Exchangeis / Tate Modernis, Londoni Muuseumis, Londoni Kuninglikus Kunstiakadeemias, Hyde Park-Londonis, Central Saint Martinsis (UAL), PEER-is, Five Yearsis, Vienna Contemporaryis, Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Kunstihoones, Setouchi triennaalil ja Tokyo Kunstiülikoolis. Ta on Läti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarse magistriõppekava POST kaasjuht. Ancāns elab ja töötab Londonis ja Riias.
Corina L. Apostol on Tallinna Kunstihoone ja 59. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kuraator. Ta on rahvusvahelise tegevuspõhise uurimisprogrammi „Teisel pool mateeriat“ juhtkomitee liige ja kaaskuraator ning samuti Läti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarse magistriõppekava POST külalisõppejõud. Varem töötas ta Andrew W. Melloni fondi stipendiaadina New Yorgi kunstiorganisatsioonis Creative Time, kus oli raamatu „Making Another World Possible: 10 Creative Time Summits, 10 Global Issues, 100 Art Projects“ (Routledge 2019) üks koostajaid. Aastatel 2010–2016 oli ta Dodge’i stipendiaat Zimmerli kunstimuuseumis. Aastal 2017 kaitses Apostol doktorikraadi kunstiajaloos Rudgersi Ülikoolis. Ta on kunsti- ja kirjastusaktivistide kollektiivi ArtLeaks üks asutajaid ning 2012. aastast väljaande ArtLeaks Gazette peatoimetaja. Aastal 2016 kandideeris Apostol Kandinsky auhinnale ja aastal 2020 Sergei Kurjohhini auhinnale. Ta võitis New Yorgi kunstiorganisatsiooni Apex Art 2022–2023. aasta näituseprojektide konkursi.
Programmi „Teisel pool mateeriat“ kaasrahastavad Euroopa Liidu toetusprogramm „Loov Euroopa“ ja Saksamaa liiduvalitsuse esindaja kultuuri- ja meediaküsimustes.
Facebooki sündmus