Alina Bliumis ja Tanja Muravskaja. Vastuvoolu jutustades
Kuraator Corina L. Apostol
Kuhu sa läheksid, kui tahaksid näha Euroopa keskpunkti? Millised on keskmise maailmakodaniku tunnused? Mis juhtub peredega, kui nende poliitilised vaated ristuvad? Kuidas saaksime oma erinevusi sõnastada nii, et see võimaldaks vastupanu ja kultuuriliste muutuste elluviimist loometegevuse kaudu?
Näitus „Vastuvoolu jutustades“, kus eksponeeritakse Alina Bliumise ja Tanja Muravskaja uusi tellimustöid, on Kunstihoone galeriis avatud 17. juulist 6. septembrini. Näitus avatakse 16. juulil kell 17:00.
„Rahvused ise on samuti jutustused,“ märkis Edward Said raamatus „Kultuur ja imperialism“ („Culture and Imperialism“, 1993). See väide peab paika ka praegu. Sellal, kui peetakse sõdu, võideldakse maa (ja ressursside) omamisõiguse pärast, kajastatakse, vaidlustatakse ning määratakse nii kirjalike kui ka visuaalsete esitluste kaudu, kellel on õigus töötada, elada, paikseks jääda ja reisida – seega kogu rahvuse tulevik.
Näitus toob kokku kunstnikud, kes jagavad sotsialistlikus Ida-Euroopas üles kasvamise kogemust. Samal ajal ühendab Muravskajat ja Bliumist ka huvi piiride ületamise, rahvuse konstrueeritud identiteedi, kunsti ja poliitika seotuse ning migrantide liikumisvalmiduse või paiksuse vastu. Üleilmne pagulaskriis ja dramaatilised pandeemia-aegsed muutused Euroopas on ärgitanud kaht kunstnikku looma vastuvoolu ujuvaid lugusid ning tegelema vahepealsete geograafiliste paikade ja enesemääratlusraskustega.
Humoorikas ja empaatiline näitus on Bliumise ja Muravskaja esimene koostöö, mis toob vaatajani kunsti, poliitika ja hariduse piirimail paiknevad uuenduslikud koosolemise vormid. Projekt hõlmab fotoväljapanekut ja pandeemiaaegset elu käsitlevaid intervjuusid riskirühma kuuluvate, haavatavate ja vastupidavate ühiskonnaliikmetega, galeriis ja partner-kultuuriasutustes (nende hulgas Nõmme Kultuurikeskuses, Eesti Kunstiakadeemias ja Tallinna Vene Muuseumis) eksponeeritavaid lippe eri riikide passikaantelt pärit suurte kaslastega ning Euroopa keskusi kujutavaid plakateid, mis tõstavad esile piiride muutuvat määratlust ja muudki.
Peale Kunstihoone galeriis ja Tallinna eri paigus toimuva näituse kaasavad kuraator ja kunstnikud publikut ka elavatesse veebiaruteludesse, mis käsitlevad eriolukorra tagajärgi, vastastikuse abi ja solidaarsuse väljakutseid, võimalusi ning ka kodanike uutmoodi kaasamist.
Näitus käsitleb kunsti ja kultuuri võimalusi ning suhestub kodakondsuse ja kodumaa praeguse ümbermõtestamisega. Toetudes kunstnike ühistele kogemustele seoses isikliku rändega üle kultuuri- ja riigipiiride, mis on nende tööd väga palju mõjutanud, hõlbustab näitus mõttevahetusi, mis püsivalt mõjutavad avalikku arvamust. Näituse „Vastuvoolu jutustades“ eesmärk on kajastada meie aja tingimusi, kutsudes meid kõiki muutuste vahendajana aktiivselt kaasa lööma.
Näituse kuraator on Corina L. Apostol.
Alina Bliumis on Minskis sündinud kunstnik, kes elab ja töötab New Yorgis. Tal on 1999. aastast bakalaureusekraad School of Visual Artsist ja 2005. aastast visuaalkunsti kursuse diplom Itaalias Comos asuvast Fondazione Antonio Rattist. Alina on oma loomingut eksponeerinud näiteks Venemaal Moskva esimesel kaasaegse kunsti biennaalil, Lõuna-Koreas Busani biennaalil, USA-s New Yorgis Bronxi kunstimuuseumis, Prantsusmaal Pariisis Anne de Villepoix’ galeriis, USA-s Clevelandi kaasaegse kunsti muuseumis, USA-s New Yorgis juudi muuseumis, Ühendkuningriigis Londonis Saatchi galeriis ning Victoria ja Alberti muuseumis. Tema teosed kuuluvad mitmesse avalikku ja erakogusse, sh MAC VAL – Musée d’art contemporain du Val-de-Marne Prantsusmaal, Musée national de l’histoire de l’immigration Pariisis, Victoria ja Alberti muuseum Ühendkuningriigis, Moskva kaasaegse kunsti muuseum, Bat Yami kaasaegse kunsti muuseum Iisraelis, Saatchi kunstikogu Ühendkuningriigis, USA-s Harvardi ärikoolis, Ameerika juudi ajaloo rahvusmuuseumis, Philadelphias ja Missoni kollektsioonis Itaalias.
Tanja Muravskaja on Tallinnas elav kunstnik, kes kasutab oma loomingus nii üksikisikute, ühiskonna kui ka paiga psühholoogia käsitlemisel analüütilist lähenemisviisi ja psühholoogilist vaatlemist. Tema teosed tegelevad identiteedi ja mälu teemadega ning samuti ühiskonna ja selle liikmete omavaheliste suhetega. Keskendudes fotograafiale, selle omadustele ja positsioonile nüüdiskunstis, loob Muravskaja installatsioone, mis arenevad vaatajat endasse haaravateks kogukeskkondadeks. Muravskaja on õppinud Eesti kunstiakadeemias ja Westminsteri ülikoolis fotograafiat ning eelnevalt Tallinna ülikoolis ajakirjandust. Tema tööd kuuluvad Eesti kunstimuuseumi ja Tartu kunstimuuseumi püsikogusse. 2018. aastal pälvis Muravskaja koos Anna Škodenkoga Eesti kaasaegse kunsti muuseumis Köler Prize’i peapreemia. 2020. aasta jaanuarist juunini viibis ta Brüsselis Belgias WIELS-i kaasaegse kunsti keskuse residentuuris. Muravskaja hiljutiste näituste hulka kuuluvad „Tuglaste koduaed Tanja Muravskaja fotoobjektiivis“ (Kumu kunstimuuseum, 2019), „Kolm õde. Tanja Muravskaja“ („Three Sisters: Tanja Muravskaja“, Tensta Konsthall, 2019), osalemine biennaalil Art Encounters (Timișoara, 2019), „Viiruseaja autoportreed. Virtuaalnäitus“ („Viral Self-Portraits. Online exhibition“, Moderna galerija (MG+MSUM), 2020) ja „Isolatsioonidialoogid“ (Tallinna Linnamuuseumi fotomuuseum, 2020).
See näitus on osa mitmeaastasest tsüklist, mis keskendub postsovetlikule ruumile ja ajaloole. Uuritakse pärast 1991. aastat taastärganud natsionalismi ja konservatismi vastandumist ning kohaliku kunsti ja kultuuri arengut üleminekuetapil. Tähelepanu alla võetakse nõukogude korra tingimustes küpsenud inimeste ja selle aja vahetu kogemuseta põlvkonna, samuti nõukogude kultuuripärandi muude oluliste nähtuste dialoog.