Skip to main content

Koht öö ja päeva vahel

Kuraator Brigit Arop

Neljapäeval, 29. augustil kell 18.00 avati Tallinna Linnagaleriis (Harju tn 13) näitus Koht öö ja päeva vahel, mis toob kokku kunstnikud Ann Paljuvälja, Saskia Fischeri ja Sirje Runge. Näitus kutsub mõtisklema ruumi ja aja piiride pinge üle, et tekiks viljakas vahepealsus, millest sünnivad uued ruumikogemused. Näituse kuraator on Brigit Arop. 

 

Näitus käsitleb linnaruumi, arhitektuuri ja isikliku ruumi küsimusi, pakkudes erinevaid vaatepunkte ja rõhuasetusi. Mõnel juhul põrkuvad, teisel juhul süüvivad üksteisesse modernistlikud, poeetilised või kväärfeministlikud vaatepunktid, mis harutavad lahti linnaruumiga seotud kultuurilisi ja sotsiaalseid väärtushinnanguid, mineviku ja tuleviku vahel pendeldavaid visioone ning isiklikke mälestusi linnas kulgemisest.

 

Kuraator Brigit Arop võrdleb näituse koostamisprotsessi arheobotaaniku tööga, kes uurib olemasolevaid ja kadunud teoseid, et leida ja külvata seemneid, millest võrsuvad uued kunstilised väljendused. Ehkki tegelikkus on muidugi palju komplekssem, võib arheobotaanikut multifilmilikus üldistuses ette kujutada uurijana, kes arheoloogilisel väljakaevamisel otsib vanu seemneid, et neid külvates ja kastes iidseid taimi kasvatada. Selle näituse kuraatorina olen ka mina koos kunstnikega kaevanud end sisse Pajuvälja, Fischeri ja Runge olemasolevatesse ja hävinud teostesse ning teostamata ideedesse, et otsida sealt seemneid ja neid kastes loodetavasti uusi õisi kasvatada, selgitab Arop. 

 

Näituse keskmes on ruumi ja kohalolu ideed. Ann Pajuväli kujutab oma töödes abstraktset omaruumi ja urbanistlikke keskkondi, Saskia Fischer keskendub võimustruktuuridele linnakeskkonnas, Sirje Runge on oma loometeekonnal maalinud arhitektuurseid, geomeetrilisi ja minimalistlikke ruume. Näitust läbiv mõttevool tugineb feministlikule geograafiale, mis uurib marginaliseeritud gruppide kehalisi kogemusi linnaruumis.

 

Lisaks näitusesaali töödele eksponeeritakse Saskia Fischeri teost „Võõrasemad“ Tallinna Linnagalerii vahetus läheduses Vabaduse väljakul, ühendades Jaani kiriku, Vabaduse väljaku ja Suur-Karja tänava ristil tegutsevad lillemüüjad ning musta putka nime all tuntud kioski ja bussipaviljoni (nüüd GrillStop 24h).

 

Näitus on avatud 17. novembrini 2024.

Saskia Fischer on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab piltide, esemete, tekstide ja keskkondadega. Fischeri uurimistöö keskendub paradigmadele, mis kujundavad ja mõjutavad maastikku kui kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtuste peegeldust. Samuti vaatleb ta, kuidas läänelikus arusaamas on antropoloogiline linlikkus lahutatud koloniaalsest looduse mõistest, tugevdades probleemseid naiselikkuse ja „looduslikkuse“ arusaamu. Fischer on õppinud Londoni Goldsmithsi kolledžis kujutava kunsti kraadiõppes (2018) ja eelnevalt Folkwangi ülikoolis Essenis fotograafiat (2015).

 

Ann Pajuväli on graafika taustaga kunstnik ja illustraator, kelle peamised väljendusvahendid on joonistamine ja installatsioon. Ta kujutab argielu esemeid ja olukordi, mis oma tavapärasuses jäävad sageli märkamatuks. Pajuvälja köidab vormide universaalne äratuntavus: ta abstraheerib reaalse maailma esemeid tundmise ja mittetundmise kitsal piiril. Tema viimaste näituste hulka kuuluvad „Algajad“ EKA väligaleriis (koos Cloe Jancisega, 2024) ja „Öötaevas loob stseeni“ Haapsalu linnagaleriis (2022).

 

Sirje Runge on kunstnik ja õppejõud, kes esindab eesti kunstis geomeetrilise abstraktsionismi ja minimalistliku maalikunsti suunda. Ta on lisaks maaliloomingule panustanud tänapäeva kunstipärandisse oma filosoofilise mõttemaailma ja isikupärase õpetamismeetodiga. Runge töötab alates 2008. aastast Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis. Kunstniku sõnul sai 2021. aastal Eesti vabaõhumuuseumis teoks tema üks tähtsamaid projekte „Suur armastus – kaunis lagunemine“, millega ta loovutas loodusele oma kümnemeetrise õlimaali „Suur armastus“ (2003).

 

Brigit Arop on kunstitöötaja, kes peamiselt kureerib, kirjutab, assisteerib ja õpetab. Teda huvitavad kunstilised tööd, mis kasutavad autoteooriat, poeesiat, materjalitundlikku käsitlust ja huumorit, et nihestada kivistunud väärtushinnanguid. Arop on lõpetanud Tartu ülikooli semiootika ja kultuuriteooria bakalaureuseõppe (2019) ning Eesti kunstiakadeemia magistriõppe kureerimise erialal (2023). Tema viimane kuraatoriprojekt oli näitus „Tervitused ja mis iganes taastaks meie katkema kippuva suhte“ Kogo galeriis (2023).