Mälupäev. Kes läksid Siberisse vabadust otsima?
Oli aeg, mil Vene võimukoridorides alles vaieldi selle üle, kas Siber on Venemaa osa või mitte. Enam selle üle ei vaielda. Osaliselt seetõttu, et 19. sajandil leidus tuhandeid mehi ja naisi, kes läksid ühest tsaaririigi otsast teise ja nõelusid oma töö ja vaevaga selle lahmaka maad keisritrooni külge kinni. Nende vabatahtlike kolonistide seas oli ka palju eesti talurahvast, keda kannustas unistus oma maast, oma toast ja oma loast ajal, mil Eesti aladel kehtis veel mõisnike võim. Kes need inimesed olid? Kuhu ja kuidas nad läksid ja mis neist sai?
Venemaa eestlaste asualadel ekspeditsioonidel käinud ajaloolane Maarja Merivoo-Parro ja folkloristid Anu Korb ning Astrid Tuisk jagavad mõtteid ja muljeid ning kutsuvad kaasa rääkima.
Anu Korb on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur. Alates 1991. aastast on tema kogumis- ja uurimisvaldkonnaks olnud Siberi eesti kogukondade pärimuskultuur. Lisaks teadusartiklitele on kogutu põhjal ilmunud rida kommenteeritud teksti- ja lauluantoloogiaid.
Astrid Tuisk töötab Eesti Kirjandusmuuseumi haridusjuhi ja teadurina rahvaluule arhiivis. Ta tunneb huvi Siberi eesti külade ajaloo ja pärimuse vastu. Alates 1991. aastast on ta koos Anu Korbi ja teistega käinud kogumisreisidel mitmetes Siberi eesti kogukondades, sealhulgas 2000. aastal Altai krai Estonia külas. Eriti paeluvad teda juba Siberis sündinud inimeste kultuurilise kohanemisega seotud teemad, mis eeldavad suhestumist kohaliku ümbruse ja inimestega. Lähemalt on Tuisk artiklites ja ettekannetes vaadelnud sealsete eestlaste suhtumist ümberkaudsetesse rahvastesse, kohapärimust, etnobotaanikat ja mänge.
Maarja Merivoo-Parro on globaalse eestluse ekspert, kes on teinud uurimisretki üle kogu maailma asuvatesse eesti kogukondadesse: Ameerikast Abhaasiani, Kanadast Austraaliani. Ta on Jyväskylä Ülikooli teadur ja riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija.
Seotud sündmused
Liisa Kruusmägi. Mälestused Altai Kraist
Näitus