Skip to main content

Olesja Katšanovskaja-Münd. Hetkes olemise jäljed

Digigiid

Reedel, 13. novembril kell 18:30 avatakse Tallinna Linnagaleriis Olesja Katšanovskaja-Mündi isikunäitus „Hetkes olemise jäljed“, mis jääb avatuks 17. jaanuarini 2021.

 

13. novembril kell 19 kutsume teid osa saama Olesja Katšanovskaja-Mündi performance’ist „Kui pikk ja lai ma võin siin ruumis olla?“, mis on valminud koostöös koreograafi ja tantsukunstniku Karolin Poska ning etenduskunstniku ja somaatilise liikumise terapeudi Aleksei Rezenkoviga.

 

Performance’i keskse energia aluseks on nihked, mis toimuvad sotsiaalses kehas ajal, mil igasugune tegevus näib lootusetu. Kunstnikud uurivad valusate kogemuste muutmise ja uuele suhtlustasandile jõudmise võimalust nii isiklikul tasandil kui ka meie suhetes maailmaga.

 

„Olesja otsib oma loomingus pidevalt visuaalkunsti ja interdistsiplinaarsete valdkondade puutepunkte. Esimesel Tallinna Linnagaleriis toimuval isikunäitusel käsitleb kunstnik paigalseisu ja üleilmse kriisiaja ühiskonnamõjusid uudsest feministlikust vaatepunktist. Näitus peaks andma mõtteainet, kas ehk pakuvad just seesugused ohuhetked võimaluse meil ümber kujundada suhe nii oma keha kui ka sotsiaalse kehaga, kuhu me kuulume. Ühtlasi uuritakse, kas on võimalik edasi liikuda siis, kui liikumine muutub olukorra tõttu võimatuks,“ kirjeldab näitust kuraator Corina L. Apostol.

 

Kujutava kunsti, muuseumipedagoogika ja konserveerimise haridus ning töökogemus on andnud Olesjale oskuse kunstnikuna performance’ikunsti tunnetada, tungida konservaatorina selle sügavamatesse kihtidesse ja uurida haridustöötajana selle toimimist. Omandatud teadmiste ja isiklike kogemuste põhjal kujutleb Olesja ühiskonda elusa, hingava ning ihaldava kehana, mille käivitab meie ühistegevus. Näituse jaoks loodud installatsioonide, etenduste ja audioteoste kaudu küsib kunstnik, kuidas võiksime oma tunnete, mõtete ja tegudega muuta paigalseisu- ja kammitsetusetunnet. Olesja paigutab naisekeha ja naiste kogemused vaadeldavate küsimuste keskmesse, uurides ühtlasi feministlikust vaatepunktist jälgi, mida keha tekitab.

 

Kunstnik kutsub külastajaid praeguseid tervisejuhiseid järgides ületama piiri näituseruumi ja kunstiteose vahel ning jätma endast jälgi tagumises galeriiruumis eksponeeritavasse installatsiooni. Need näituse jooksul kogunevad vastastikmõjud on kui uute rütmide puutepunktid ja kehade omavaheline suhtlus, et üheskoos otsida uue ajastuga kohanemise võimalust, samal ajal tunnistades ühiseid raskusi.

 

13. novembril toimuval performance’il kehtib pealtvaatajatele maski kandmise kohustus. Maskid ja desinfitseerimisvedelik on olemas kohapeal. Galeriisse pääseb piiratud arv inimesi, palume kohale saabuda aegsasti!

Olesja Katšanovskaja-Münd omandas kujutava kunsti bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis, kunstipedagoogika magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias ja õppis Venemaal Peterburi Kunstide Akadeemia kunsti konserveerimise osakonnas. Tema performance’eid ja uurimisprojekte on esitletud järgmistes paikades ja üritustel: Suoja/Shelteri kunstilabor ja rahvusvaheline festival Helsingis, nüüdiskunstimuuseum Гараж/Garage Moskvas, Winzavodi nüüdiskunstikeskus Moskvas, Širjajevo biennaal Samara oblastis, Uurali tööstusbiennaali paralleelprogramm Jekaterinburgis ja Rosa Luxemburgi kultuurimaja Peterburis Venemaal. Ta on korraldanud mitu isiku- ja rühmanäitust, sealhulgas Brüsseli kunstimessil Belgias ning Pärnu Kaasaegse Kunsti Muuseumis, Tartu Kunstimajas ja Tallinna galeriides. Aastal 2013 võitis ta üritusel TEDxTallinn parima esitluse publikuauhinna. Olesja Katšanovskaja-Münd elab ja töötab Tallinnas.

 

Näituse kuraator on Corina L. Apostol.

 

Näitus kuulub Tallinna Kunstihoone pikemasse tsüklisse, mis keskendub 21. sajandi feminismile ja võtab tähelepanu alla küsimused, millega naised tänapäeval silmitsi seisavad. Maria Kapajeva, Flo Kasearu, Laura Kuuse, Ede Raadiku ja Olesja Katšnovskaja-Mündi isikunäitused keskenduvad nn naisküsimusest kaugemale ulatuvatele keerukatele teemadele, nagu kehahooldus, tehnoloogia mõju argielule, vägivald ja trauma, töö ja vaesus ning viljakus ja füüsiline hääbumine. Need kõik mõjutavad naiste elu väga palju. Nüüdiskunsti keelt kasutades rõhutavad kunstnikud, kui tähtis on tegelda visuaalpoliitikaga, mis on seotud naisekehaga avalikus diskursuses.

 

Täname: Eesti Kultuurkapital, Roman Münd, Ksenia Katšanovskaja, Aleksei Rezenkov, Karolin Poska, Jekaterina Sokolovskaja, Anton Aljošin, Bruno Kadak (Tormis Disain), Andrei Tšertkov (Ach Services), Naked Island