Marko Mäetamm, Rita Bozi, Ken Cameron. Üks kuu Kanadas

Kuraator: Anneli Porri

Marko Mäetamme, Rita Bozi ja Ken Cameroni uus näitus Tallinna Kunstihoones räägib Marko Kanadas elanud vanaisa mälestuse abil sõjapagulusest, väliseestlusest, Nõukogude Liidu ja Lääne mentaalsest konfliktist. Paljudele eestlastele tuttav narratiiv toob kokku kolme põlvkonna maailmapildi, mille kummalistes põrkumistes on ka huumorit.
 

Näitus “Üks kuu Kanadas” jutustab videote, installatsioonide ja tekstide abil loo, kuidas kunstniku isa külastas 1978. aastal Torontos elavat vanaisa. See oli nende esimene ja viimane kohtumine pärast 1944. aastat.   „Minu peas on see müütiline vanaisa elanud terve mu teadliku elu. Isa reisist alates said mu elu lahutamatuks kaaslaseks kõikvõimalikud Kanada lood ja sealt kaasatoodud mateeria. Arvan, et isegi joonistama hakkasin ma suuresti nendest imelistest välismaa asjadest ja ajakirjadest inspireerituna,“ kirjeldab Mäetamm perekonnasündmuse olulisust. Austusavaldusena oma isale sündis ka näitus: „Mu isa rääkis oma Kanada lugusid kuni elu lõpuni. Aastast aastasse. Samu lugusid, väikeste variatsioonidega. Ja ühel hetkel tundsin, et ma pean nende lugudega midagi ette võtma.“  

 
Marko Mäetamm astub näitusel üles koostöös Kanada näitekirjaniku ja lavastaja Ken Cameroni ning Ungari juurtega Kanada kirjaniku, etenduskunstniku ja terapeudi Rita Boziga.

„Sõda rebib lõhki pered ja jätab jälje järeltulevatele põlvkondadele,“ tõdeb Bozi. „Kui olin selle kurva põgenemislooga rahu sõlminud, võisin keskenduda Nõukogude Liidus lõksus oleva poja kummalisele olukorrale, kui ta sai 1978. aastal viisa, et oma isale külla sõita. Kui pentsik võis see maailm talle paista! Juhtumisi kolisin minagi 1979. aastal Torontosse ning kogesin vahetult tollast kultuurilist ja ühiskondlikku maastikku. See andis mulle eelise, mõeldes, mida Marko isa võis sel veidral Kanadamaal näha ja tunda.“  

 

“Üks kuu Kanadas” ei ole siiski sirgjooneline ajalooline dokumentalistika, vaid segu teismelise Karksi-Nuia poisi Marko fantaasiarikkast ettekujutustest, isa räägitud lugudest ja vanaisast teada olevate faktide fragmentidest. Näituses seguneb suuline ja reaalne ajalugu, mentaalne Ida ja Lääs. Hoolimata kergesti samastutavast perekonnaloost ei rõhu kunstnikud lihtsalt nostalgiale.  

 

Ken Cameron rõhutab: „Lood, mida me endist jutustame, vormivad meid. „Üks kuu Kanadas“ on paljuski irooniline ja humoorikas läbilõige lugudest, mida me Marko ja Ritaga oleme endile jutustanud veidrast võõrast maast meie ühises kujutluses.“  

 

Täname: Arvo Pärdi Keskus, Banff Centre, Canada Council for the Arts, Fuga, Playwrights Guild of Canada, Productive Obsession, Tallinna Kultuuriamet, Trafo, Temnikova & Kasela galerii, Anna Pabērza, Silja Mäetamm, Viljar Sard, Indrek Spungin, Maarja Merivoo-Parro ja Kiwa.